Kaotatud miljardid, mis tuleb tagasi võita.

Originaalis avaldatud 13.04.2022 Äripäevas
Arvamuskonkursi Edukas Eesti võidutöö 2022.

Viimased kaks aastat on igaühele selgeks teinud, et uskumatu muudatuse võib mõne nädalaga esile kutsuda nii nähtamatu viirus kui maailmavallutuse ideest pimestunud kuri diktaator või hoopis pikema aja jooksul kuhjunud otsustamatuse tõttu taluvuspiiri ületanud toasooja hind.

Muu hulgas mõjub see väga halvasti nii vaimsele kui ka üldisele tervisele. Reeglina järgneb sellisele tõdemusele kurtmine, et piisavalt pole ei spetsialiste, kes inimeste terviseprobleeme lahendaksid, ega raha vajaliku abi korraldamiseks.

Mis oleks, kui prooviks teisiti ja otsiks lahendust ega laseks n-ö heal kriisil raisku minna. Tugeva juhi ülesanne ongi ise koos kogu organisatsiooniga valmis olla väga erinevateks stsenaariumiteks keskkonnas, kus tuleb tegutseda, ent mille üle endal kontroll puudub.

Kallis tervisekadu

Tervise Arengu Instituudi andmetel kaotab Eesti igal aastal enam kui 400 000 eluaastat haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol. Lihtsustatud arvestuse kohaselt, võttes arvesse vaid SKPd inimese kohta, on selle hinnaks vähemalt 8 miljardit eurot. Ja nii igal aastal.

Iga juhi, riigi ja ka ettevõtte edu strateegia üks kohustuslik komponent peaks olema selle tervisekao järjekindel vähendamine. Riik peab seda jõuliselt toetama.

Esiteks sellepärast, et tervist ei saa juurde laenata ega trükkida, kui ootamatult avastatakse, et seda ei jätku eesmärkide saavutamiseks. Kõige rohkem aga seetõttu, et hea tervise eesmärkide saavutamine on kõige kindlam investeering sõltumata viirustest, kliimamuutustest või geopoliitilisest olukorrast.

Jah, me kõik oleme lühiajaliselt võtnud riske oma tervise arvel, sest loodus on inimestele ettenägelikult andnud päris korralikud reservid. Siiski ei usu ilmselt keegi, et need on ammendamatud või et juhi enda, organisatsiooni ja ühiskonna jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline toimimine on pikemat aega võimalik ilma hea terviseta.

Tööjõupuuduse ja üldise teadlikkuse kasvuga seoses on järjest suurem hulk juhte hakanud suurendama investeeringuid töötajate tervisesse. Kasutades Richard Bransoni motot: “Kui tööandja hoolib oma töötajate tervisest, siis hoolitsevad juba nemad ettevõtte heade tulemuste eest.”

Kasutusel on puuviljade pakkumine, treeningute ja terviseteenuste toetamine, põhjalikumad ja sagedasemad tervisekontrollid, koolitused ning firmaüritused, viimasel ajal ka tervisekindlustus ja psühholoogi konsultatsioonide kompenseerimine.

Mõned alles alustavad, teised, kes pea kõik võimalused kasutusse võtnud, on jõudnud küsimuseni: “Kas ma ikka teen piisavalt ja hästi?” Kuidas saab personalijuht kindlustunde, et läbipõlenud võtmetöötajast ei saada aimu alles psühholoogile aega otsides?

Need on õiged küsimused. Uuringud kinnitavad, et valimatu raha kulutamine töötajate tervise heaks toob majanduslikus mõttes tagasi sellest 50%. Kui aga sihtida terviseinvesteeringuid õigesti ja õigetele inimestele, toodavad need tagasi 400%. Hooliv suhtumine on kindlasti ka iseenesest väärtus, kuid see ei pea sugugi konkureerima äriliselt vastutustundliku majandamisega.

Kuidas jõuda hooliva tervise juhtimiseni?

Tervise juhtimise oskust saab ja peab arendama järk-järgult ning pikema aja jooksul. Juba praegu on võimalik rakendada poliitikat, kus ettevõtte terviseinvesteeringute maksusoodustus on seotud töötajate tervise sisulisel analüüsil põhineva ettevõtte terviseplaaniga. Kuritarvituste hirmud saab maandada lihtsasti, kui terviseplaani on standardiseeritud metoodikaga läbi analüüsinud ja heaks kiitnud nende töötervishoiu partner.

Nii väldiksime ka rahandus- ja sotsiaalministeeriumi ametnike vahelist lootusetut vaidlust, kas ortopeedi visiit koos tervisekindlustusega kesklinna advokaadi jaoks on ikka samaväärne terviseinvesteering kui korralik toitumisprogramm ja tasuta tervislik lõuna tööstuspargis tegutseva ettevõtte tööliste jaoks.

Lõppeesmärk peaks olema ambitsioonikam: iga ettevõte, mis mõõdab ja suudab tõendada, et tema töötajad on aasta jooksul saanud tervemaks, saab osa oma töötajate tervisesse investeeritud rahast tagasi näiteks väiksema sotsiaalmaksu kohustuse näol.

Sellisel moel ei karistataks ettevõtteid, kus töötajad on näiteks vanemad või muudel põhjustel kehvema tervisega. Iga ettevõte, mis suudab ületada oma töötajate eelmise aasta tervisetulemeid, saab boonust. Nutikamad ettevõtjad võivad muidugi oma töötajaid täiendavalt motiveerida, makstes “võidetud” sotsiaalmaksu neile palgalisana.

See omakorda võiks anda indu korraldada võistlusi näiteks kõige rohkem “keskmist vööümbermõõtu vähendanud” üksuse väljaselgitamiseks. Seejuures on oluline just teineteise toetamine ja tervikuna ettevõtte tervisekultuuri areng koos, ent mitte ainult parima triatleedi kiitmisega.

Usun, et Eesti juhtides on võimalik nutika toe ja õiglase motivatsiooni abil arendada maailma parim tervise juhtimise võimekus, mis loob tugeva ja inflatsioonikindla aluse edukale Eestile.